MIS ON MINU VÄÄRTUS

RAHA on OK omada. Minu läbisaamine RAHAGA on hooliv, armastav ja rõõmus. Mina pakun inimestele Rõõmu, Ilu ja Elu väärtustamist ning enda mõistmist ja paremat läbisaamist endaga. Minu VÄÄRTUS on osata seda teistele arusaadavalt edastada kunstiliselt pildis ja sõnaliselt kirja pandus. MINA OLEN MINA, Mina olen SEE KES MINA OLEN.

MINA VALIN OLLA MINA ISE

 

Mina valin olla see, kes MINA OLEN. Kogu MINU MINEVIKU kogemus, ressurss Minevikust kaasas, olles kogu OMA VÄEGA kohal. Mina valin olla MINA ISE, valin Elu oma SISEMISE GEENIUSENA, valin elada kogu OMA VÄEGA, valin omada Raha seda kõike võimaldava vahendina.

ARMASTUS JA HOOLIMINE

 Armastus ja hoolimine loob rahu ja rõõmu meie sisse ja meie ümber...

Love and care create peace and joy within us and around us...

PILVED, KES KARDAVAD KÕRGUST

 

Pilved tõusevad silmapiirilt. Tõusevad ja tõusevad… On päeva algus ja hommikupäike saadab oma esimesi kiiri metsa tagant. Pilved on terve öö julgust kogunud ja nüüd on otsustanud tõusta, nagu hommikuti ikka tõustakse. Pilved on end kobarasse kogunud, sest koos on julgem minna tundmatule vastu. Ega igal hommikul ei tõuse ühed samad pilved. Igal hommikul on uued tõusmas.

 Aga tänastel ei ole julgust. See paistab juba varakult ära, et sära ja süütust nende palgeil ei ole. Nad on hallid ja raskepärased. Liiga hallid… Ja hallimaks nad aiva muutuvad. Ja kõrgust nad kardavad… Hoiavad end maadligi. Nad on nii madalad, et tunduvad Maa peal edasi rühkivat. Kardavad kõrgust. Kobaras koos, mossis ja juba mustad… ja kohe hakkavad nutma…

KEVAD

Hommikul üllatasid mind akna all puul kaks leevikest. Üks neist on sellel muinasjutulisel pildil oma Universumis. 

Ja veidi hiljem, kui ennelõunal veidi metsa all ringi vaatasin, nägin ühes soojemas kohas lapikest sinilillede õites ilutsemas. Ja selline on Sinilillede Universumi hommik.

HEAD UUT AASTAT!

 

Õnnelikku ja õitsengulist, uute võimaluste ning positiivsete muutuste Draakoni aastat! 

LOOMINE

 

Olen hommikul valmis looma kunsti, ilu, muinasjuttu. Minu maailm on ise kaunis muinasjutt universumis.

HOMMIKUMÕTISKLUS

 Nagu orav rattas. Ikka päevast päeva ja nädalast nädalasse üks ja see sama. Hommikul unisena jahedas toas teki alt välja ja vannituppa. Pesemine, riidesse ja kiirelt ühistransporti, et jõuda liiga vara linna ja … Jah. Hommikukohvi ja veidi kehakinnitust enne tööle minemist. Linnas on ainult üks kohvik hommikuti nii vara lahti, et saaks enne tööle minemist kohvi juua ja piruka või saiakese süüa. Teised kohad kesklinnas tehakse kõik alles kell 10 lahti. Milline rumalus. 

Nii… Kell on nüüd nii kaugel, et võib töö poole kõndima hakata. Töö, mis ei paku enam ammu rahuldust ja mida millegi muu vastu ka ei oska vahetada. Hirm, mugavus… Mis see on, mis takistab elus muutusi läbi viia?

Tööelu… Isiklik elu… Ka suhet ei ole… Polegi nagu ühtegi meest, kes hooliks ja armastaks, keda armastaks ja kellest hooliks. Isegi pinnapealset suhet ei ole. Pinna pealne… Pinna peal on suhe, aga pinnast all poole ei ole sellest suhtest midagi tunda. Sügavamad kihid ei ole suhtest puudutatud, mõjutatud, ei tunne mitte midagi, ei ela suhtele kaasa… 

Elu on ainult üks katkematu stress. Isegi hetkelist mõtet ei tule pähe, et oh! nüüd tunnen hinges kergust, nüüd ma tunnen naudingut, jah, nüüd on see hetk, mil ma olen õnnelik! See kõik oli sada aastat tagasi! 

Pole isegi mõttepoega pähe tulnud, et mõelda sellele, mil moel avada isiksuses anded, mis võimaldaksid elada paremat elu ja aitaksid inimesel end igakülgselt teostada.

Ellu on vaja muutust, ellu on vaja pööret…